Diplomid kevadel 2009
Kopenhaageni Pühapäevakooli eesmärk on õpetada Kopenhaageni piirkonna Taani-Eesti segaperede lastele eesti keelt ja kultuuri Kopenhaageni Eesti Pühapäevakoolis. Kooligrupp tegutseb juba 10. õppeaastat järjest ning eesmärk on saavutada emakeeleõpetuses ja ajaloos Eesti koolidega enam-vähem samavõrdne tase.
Kopenhaageni Eesti Pühapäevakooli tegevust on viimastel aastatel toetanud Eesti Instituut.
Õpetatavate laste arv on väike, kuna Kopenhaageni piirkonnas pole rohkem selles vanuses eestikeelsest õppetööst huvitatud lapsi. Lasteaiaealisi on rohkem. Käesolevast õppeaastast alates on meil aga 3 erineval tasemel gruppi.
Kolme vanema õpilasega kasutame õppeaastal 2011/2012 järgnevaid “Avita” kirjastuse 9. kl õppematerjale:
- Priit Ratassepp. Eesti keele õpik. + töövihiku I ja II osa.
- Priit Ratassepp. Kirjanduse õpik Labürint III + kirjanduse töövihiku I ja II osa.
- Priit Ratassepp. Eesti keele kontrolltööd.
Ajaloo osas kasutame 7. kl. õpikuid. Mait Kõivu Keskaeg I ja II osa.
11-aastane poiss õpib sel õppeaastal ”Avita” kirjastuse 5.kl. õppematerjalide järgi.
Kasutame ka ”Koolibri” kirjastuse Õigekirja õpikut ja töövihikut, autor Tiiu Puik.
Õppetöö toimub vanemate õpilastega 2 korda kuus igal teisel pühapäeval – 4 õppetundi korraga.
Sellest õppeaastast alates tegutseb ka algtaseme grupp, kus osaleb 9 õpilast ning õpime eesti keele lugemist ja kirjutamist Avita kirjastuse aabitsa ning erinevate materjalide põhjal. Õppetöö toimub kolmapäeviti algusega kl. 17.00 - 3 õppetundi korraga.
Tundides võtame läbi erinevaid teemasid kirjanduse õpiku põhjal ning käsitleme grammatikareegleid keeleõpetuse õpiku järgi. Teeme ka töövihikuharjutusi ja vahel kontrolltöid ja peaaegu iga kord etteütlusi. Lisaks käsitleme teemasid ühiskonnaõpetusest, koduloost ja loodusgeograafiast. Selleks kasutan ajaleheartikleid, materjale “Miksikese” koduleheküljelt, ühiskonnaõpetuse raamatuid ja nooremate lastega “Avita” kirjastuse “Inimeseõpetust” ning ajakirja ”Hea Laps”, mida meile sel aastal postiga tasuta saadetakse. Kuna lapsi on vähe, siis viime õppetöö edukalt läbi õpetaja kodus.
Mina kui õpetaja olen hariduselt Tartu ülikooli lõpetanud inglise filoloog/inglise keele õpetaja. Eesti keele õpetamise osas olen end täiendanud Haridusministeeriumi ja Eesti Instituudi poolt korraldatud suvekursustel. Osalesin ka 2008.a. toimunud konverentsil ”Eesti keel ja kultuur maailmas”. Samuti olen vastavat metoodilist kirjandust lugenud, loen ka Eesti Instituudi poolt saadetavat ajakirja ”Haridus”. Mul on ka kogemus eesti keele õpetamisel taanlastele, olen aastatel 2003-2007 õpetanud kord nädalas eesti keelt ühingu Baltisk Oplysnings Forbund (Balti Valgustusühing) korraldatud kursustel. Kahjuks nad enam neid kursusi ei korralda, kuid paar eraõpilast on mul siiamaani.
Ka käesoleval õppeaastal on õppetöö eesmärk anda lastele samasugused grammatikaalased teadmised kui Eesti koolide lastel, arendada nende sõnavara ja kirjaoskust. Iga kord saavad õpilased piisavalt koduseid ülesandeid ja vahel vaatavad kodus eestikeelseid DVD ja videofilme. Suuremad lapsed kirjutavad enamjaolt veatult, loevad ladusalt ja ka nende sõnavara on suur. Algtaseme laste grupis peab arendama aga nii eesti keele rääkimist kui ka lugemist-kirjutamist.
Kuigi õpilaste grupp on väike, tähendab eestikeelne õppetöö neile palju ja nad tegelevad õppetööga väga usinalt ja motiveeritult. Lisaks konkreetsete teadmiste andmisele laiendab meie koolis pakutav nende tulevikuperspektiive ja on oluline identiteeditunde osas. Vajalik on õppetöö järjepidevus, nii et õpilaste eesti keele oskus ja teadmised Eesti kultuurist pidevalt edasi areneksid ja täieneksid.
Mae Veskis Hove
Kopenhaageni Eesti Pühapäevakooli õpetaja
